Tänase päeva mõtted.

Nii, Gilberti köha ja nohu on imekombel enam-vähem järgi andnud! Aga ma lausa imetlen selle lapse meelekindlust. Tundub et tema kindel siht ja soov on TERVEKS saada. Igal juhul ja kannatades välja kõik! Eile kui tal kätt torgiti jälle. See vastik tunne, et pikk nõel ja arstid askeldavad ümber. Uhh.. aga ta pani silmad kinni ja kannatas selle vaikselt ära, kuigi ma näen et tal on nendest nõeltest juba praegu üledoos. Ma tundsin seda südamepõhjast tulnud ohet. Ja eile-täna, kõik need määrimised ja möksid mis ma talle sisse söötnud olen, kõik võtab sisse vastu vaidlemata. See jube mee ja sibula möks, tundub et ta oleks nõus korraga purgitäie ära sööma et ainult TERVEKS saaks. Mina täiskasvanud inimesena ei ole sugugi kindel et ma niimoodi suudaksin käituda. Ühesõnaga mul on tublid lapsed ja Gilbert on ekstra-ekstra tubli selle kõrvalt et see kõik toimubki temaga. Mina näen neid nõelu ja sebimisi, torkimisi, pikki liikumatult lamamisi, aga tema tunneb neid. Mina ei kujuta ette kuidas ma suudaksin olla nii et 14 tundi jutti ninagi sügada tohid hetkeks vaid siis kui lubatakse. Aga tema on suutnud!
Mina aga, nõrk nagu ma olen ja ette juba eeldades et mind tabab paanika kui laps opil on organiseerisin endale "päästemeeskonna" kes tuleb minu juurde Soome selleks ajaks kui lõikus on. Ma natukene kardan et seal päris üksi olles on liiga raske. Kui on keegi kellega rääkida või kes aitab rahuneda vms, et siis on kergem. Ja oodata tuleb nii kaua. Nii, täna täpselt nädala pärast on SEE op läbi. Ja ma tean et üks tuleb kindlasti veel. Ja siis veel pärast need rauad peas ja elektroodide ära võtmine peale nädalast peas olekut jne... Ma mõtlen et kui see keegi kuskilt ülevalt mu lapse nii tugevaks tegi arvestades tema kindlameelset katsumuste talumist, siis miks ta minu küll nii nõrgaks jätnud on? Ma tunnen et peaksin olema tugevam ja suutma enamat. Ja püüan anda endast parimat, kuid ma pole sugugi kindel et see on piisav. Siiski positiivse tungiga homsesse, usu, lootuse ja meelekindlusega. Korrutan endale tihti, et hirm kannatuste ees on tihti hirmsam kui kannatus ise!