Nii, eile sain telefonikõne. See kasvaja eemaldamise opi aeg on nüüd paigas. 14,03,2012- sinna on juba vähem kui kuu aega!
Enne seda tuleb meil minna tartusse 28 veebruar, tuleb mingi pikk uuring veel, ma täpselt ei tea mida see endast kujutab, aga aega läheb selleks terve päev nagu arst ütles.
Siis enne 14 märtsi tuleb meil veel Soome minna, kirurgiga kohtuma, seal siis seletatakse jällegi täpselt ära mismoodi see opi asi toimuma hakkab. Ja 14.03 tuleb OP!
Eemaldatakse nagu ma praegu aru sain terve parempoolne temporaalsagar. Pildi pealt tundub see suur -suur ala. Aga sellele ma praegu mõelda ei taha. Võtan kui fakte ja ei mõtle sügavamalt. Ainult seda mõtlen, et huvitav, mis sinna asemele siis jääb? Auk või? Ok, küllap kirurg räägib.
Aga selle kõigega seoses on mul abipalve. Palun kellel on võimalik meid toetada rahaliselt. Esimest korda kirjutan siia blogisse sellise asja. Aga kõik see asi ületab tugevalt meie rahalisi võimalusi. Ja muud väljapääsu ma ei näe. Eks meil kuusissetulek on selline, et tegelikult isegi käiks selle raha eest ära küll kõik need käigud, aga see paraku tähendaks seda, et istume jälle uute võlgade otsas maksmata arvete näol. Ning lisaks ei ole me veel eelmisest Soomes käigust rahaliselt toibunud. Et siis saaks hakkama küll, aga võlgadega. Ja neid võlgu üritaksin vältida. Ega ma jällegi ei tea kas on õige üldse niimoodi kirjutada ja mõelda. Aga tulevik on ikkagi veel segane. Kui op läbi, mis seisus siis laps on, mis siis edasi saab? Kas tulevad mingid taastusravid?
Eelmise haiglaskäigu arvet veel saanud ei olegi. aga kõigi eelduste kohaselt tuleb see väiksem kui esialgselt arvasin. Isegi niipalju väiksem, et sellest juba kokku korjatud rahast saaks makstud ka selle nüüd tuleva haiglaarve. Ma loodan et ka Tallink ulatab veelkord oma abikäe sõitude sponsoreerimisega.
Aga nüüd, nüüd kus me oleme juba nii kaugel, me viime selle kõik nüüd lõpule ka!
Vabaks kasvajast, vabaks epilepsiast!
Me viime selle võitluse mida alustasime üle 4 aasta tagasi võidukale lõpule!
Enam ei saa lubada kahtlusi, kõhklusi, häbi ja alandlikkust, tuleb keskenduda lõpptulemusele! Ohh, see oli nüüd minu enda ergutuslaul endale :) (vist!)
Ühesõnaga, kellel on võialik meid rahaliselt aidata nende sõitudega seoses, siis minu a/a 10010593208014 Helen Vaht.
Kõigile juba ette suur tänu! Aga siinkohal pean ma paluma, et keegi endale liiga ei teeks selle annetusega. Me teame ja tunneme niigi et te meile mõtlete. :)
PS. Kuidagi nii hirmus on sellist abikirja kirjutada, ikka ei tea kas läks õigesti? Või läks valesti? On meil üldse õigust abi paluda? Kui keegi teine oleks sellises seisus, siis ma kindlasti leiaksin et loomulikult on õigus ja peabki! Aga ise siin istudes ja kirjutada meie enda kohta? No raske on, tõesti raske. Aga nüüd on kirjas.
Aitäh kõigile kes saavad toetada ja palun ärge keegi endale liiga tehke oma hea südamega. Siiani on meid hoitud nii, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka oleme saanud! :D
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Tere Helen!
ReplyDeleteSattusin läbi Perekooli portaali Sinu blogi lugema. Tahaksin Sulle öelda, et Sa oled minusilmis imetlusväärne ema!! Sa oled olnud uskumatult tubli, vapper ja läbi elanud mõeldamatu! Sinu piiritu armastus oma pojakese vastu on südantsoojendav ja austust vääriv! Oled niii niii tubli! Pea vastu, sest MA TEAN, et kõik saab korda! Olen Sinu jaoks täiesti võõras inimene, aga ma olen ka ema. Mul on kaks väikest tütrekest ja ma tean, mida tähendab emaarmastus. Ma ei tea, mida Sina tunned, aga tea, et olen palvetes Teiega!
Soovin Sulle ja Sinu pojale palju,palju,palju jõudu! Pidage vastu ja varsti saate alustada uut elu - tervena!:)
See on ju kõige tähtsam! Panen Sulle siia ühe imeilusa loo lingi. Väga kurbade sõnadega lugu, aga teeb olemise kergemaks, kui oled end tühjaks nutnud. Mind aitas:)
http://www.youtube.com/watch?v=DVmm4DfP6qY
Olgu inglid Teiega!:)
Siiri
Helen! Palju jõudu sulle sel teel! Enne operatsiooni soovitan uurida ja lasta ka arstidel selgitada, millised isiksuse- ja käitumise muutused võivad tekkida pärast temporaalsagara eemaldamist. Selleks, et sa oleksid nendeks asjadeks valmis.
ReplyDeleteHelen, Su poiss on nii õnnelik inimene, et just Sina tema ema oled. See on uskumatu kui tubli ta on, et kõigest pidevalt läbi jaksab minna. Need on ju otseselt Sinu õpetused talle, millele ta toetub, isegi alateadlikult. Aitäh, et jagad oma lugu. See aitab ka teistel, kes on sarnases olukorras, mõista, et nad ei ole üksi. Ja tugi on hindamatu. Ainult parimat teile.
ReplyDeleteArmas Helen, ära tunne end süüdi selle abipalve pärast!
ReplyDeleteSa oled ju ema ja milline ema ei teeks oma lapse heaks mida iganes - olgu see siis ka emale endale ebameeldiv. Eestlase omapära on juba kord selline, et abi oleks nagu häbiväärne küsida. Aga oma lapse jaoks küsiksin ka mina ilma häbenemata. Sa oled tõeline ema"
Jõudu sulle ja Gilbertile!
Lugesin su blogi ühe hingetõmbega otsast lõpuni läbi ja nutan senimaani.
ReplyDeleteOlete mu palvetes.
KK
Helen, kas kirjutaksid ka, kas postitusele juurde või siia kommentaariumisse oma IBAN'i, et saaks ka välismaalt teha pisikese toetuse :)
ReplyDeleteIban-koodi saate leida ise seb lehelt-otsing iban kalkulaator-panete sinna tema aa numbri ja sulle arvutatakse IBAN :). Jõudu!
DeleteJah, mulle anti juba pangast infot kuidas seda leida :)
DeleteIBAN EE451010010593208014
Tere :)
ReplyDeleteOlen siin vaikselt lugemas käinud ja perekooli käin ka lugemas, seda teemat mis meist algatati. :)
Kui me aastaid tagasi abikaasaga kohtusime, siis vaidlesime et kes armastab keda rohkem. No teate küll need armunute jutud.. Siis me jõudsime järeldusele et me armastame teineteist universumi palju. Midagi universumist veel suuremat ei suutnud me tookord välja mõelda. Nüüd tunnen mina universumi suurust tänu, sellist meeletult suurt ja võimast tunnet. Tänu imeliste inimeste eest kes on märkamatult meie ümber. Ma olen kindel, et teie head mõtted, palved ja kõik see positiivsus mis minu lapse suunas tuleb, et see kõik omab väga suurt rolli selles et asjad on just nii nagu nad on. Minu tänu on vaikne, sest tegelikult ei ole selliste tunnete jaoks sõnu olemas.
Raha on laekunud juba 262 eur. Võimalik et sellest täiesti juba piisab. Aga igaks juhuks ma veel päris seda ei kuuluta, et ärge enam kandke :) Sain täna just teada et peale oppi on mu laps 3 ööpäeva intensiivis. Pean sellel ajal kuskil öömaja leidma. Homme hakkan otsima et kus ja mis. Aga põhimõtteliselt ma usun et me juba saame täiesti hakkama (loodan et saame).
Homme peaks paberid haigekassasse liikuma ja neljapäeval saan minna avaldust kirjutama.
Aitäh teile, kõigile, olete tõesti nii kallid! Ma ei tunne teid isiklikult, aga kallid olete ikka!
Minu IBAN EE451010010593208014
Aitäh!
Jäi veel ütlemata, et olen arstidelt uurinud et mis see op kaasa võib tuua. Tüsistustena. aga arstid väidavad kõik et see ei tohiks midagi kaasa tuua, et aju aktiivne pool on mu pojal vasak pool, op toimub paremal pool. Kui ehk, siis võib olla mingi väike puudutuste defitsiit ja ka see pidi taastuma. Ja peale oppi hakkme ravimeid vähendama kuni lõpuks saab ravimid üldse pealt ära :)
ReplyDeletePs. 1 comment, nii ilus laul :) Kuulasin seda eile väga palju kordi :)
Aitäh!
Luges seda kõike siin ja kuna on ise ka juba pikka aega - ja ilmselt oma elupäevade lõpuni - vägagi personaalselt antud teemast "puudutatud", siis jäi tõsiselt mõttesse...
ReplyDeleteSee võib ehk antud kontekstis kohatuna tunduda, aga kõige selle juures teeb väga murelikuks see, mis lootust on üldse antud hädaga toime tulla jäädes lootma vaid Eesti meditsiinile. Läks ju pikalt aega ja praeguse hetke seisu taustal jääb kuidagi vägisi mulje, et on Tartus ja mujal on täiesti "peata" oldud seal konsiiliumidel ja kusiganes ja tegeldud lihtsalt venitamisega. Mõned hetked seda kõike lugedes tundusid tõeliselt hirmutavad.
Tore on, et on leidunud pealehakkamist asi oma kätte võtta. Teades omast käest, kui kardinaalselt selline haigus inimese elu mõjutab - isegi siis, kui keegi igapäevasest seltskonnast ei või selle olemasolu aimatagi - ei oska muud kosta, kui et on hinges teiega ja hoiab teile pöialt.
Olgu enne läbielatu kuivõrd raske tahes, on kõige mõõtmatum see vabanemine, mille osaliseks saab, kui kõik see on lõplikult ületatud. Seda võib aimata ja mõista vaid see, kes on ise pidanud seda kõike omal nahal läbi elama.
Olge tublid!
Kallis Helen, julge ka edaspidi küsida!
ReplyDeleteTere :)
ReplyDeleteVot nii, ei vaadanud tükk aega panga arvet. Nüüd avastasin et ilmselt on raha tulnud juba isegi rohkem kui seal Soomes üldse läheks, nimelt 594 eurot :) Nüüd on päris kindel et saame igati hakkama! Arvan et oleks aus, et see raha mis üle jääb, selle suunan edasi heategevusse. Tean vähemalt 1 peret keda see palju aitaks! Aga mis siin ikka enne jagada kui meil käigud käidud. Luban kasutada teie poolt annetatud summat väga suure südametunnistusega. Suur-suur- suur aitäh!
Väga suured tänud veelkord, tegelikult on väga suur asi see, et vähemalt raha puudumise pärast me nüüd enam muretsema ei pea! Südamest tänan!
Leidsin teie loo mõni päev tagasi ja see liigutas mind väga. Minu head soovid ja palved teile paranemiseks!
ReplyDeletePalun jäta see raha oma pere tarbeks kui üldse midagi üle peaks jääma! :) Hoian teile pöialt! Omal Gilbertist aasta noorem poeg kodus, kes kuni 3a tagasi saadud ootamatu epilepsiadiagnoosini oli terve ja tragi... Nüüdseks on elu palju muutunud. Tavakoolist pidime ära tulema, ravimid ja nende kõrvalmõjud... Aga meil on lootust, et kasvab välja haigusest. Oleme perega teie perele mõttes toeks! :)
ReplyDeleteAnonymousMar 6, 2012 01:56 AM - kirjuta mulle Helentsik79@gmail.com :).
DeleteJa aitäh, aitäh kõigile! Aitäh!