Soomes ööbimiskohtade otsinguil..

Tean et pean 3 ööd ennast kuskil ära majutama kuni laps intensiivis on. Uurisin haiglast selle vanemate hosteli kohta, öeldi et vaadatakse kas mulle oleks seal kohta, 08,03 saan teada sealtpoolt. http://www.rml.fi/talo/asumaan.php See on selle hosteli koduleht. 29,18 euri ööpäev juhul kui Kela tasub 20.18 eur minu eest. Kuna aga Kela minu eest midagi kindlasti ei tasu, siis tuleb arvestada 50 eur ööpäev. Vist? Ilmselt küll. Haiglast pakuti ka alternatiivi 95 eur öö mingis teises hostelis..
Sõbranna soovitusel leidsin www.booking.com lehelt pakkumise http://www.booking.com/hotel/fi/hostel-stadion.en-us.html?sid=24e4b9c0c5675487434e80bf1c0629af;dcid=4;checkin=2012-03-14;checkout=2012-03-17;srfid=2a1a6c8e2ca14a0a57589c2676e0d420X1

Seal on siis 1 voodi suurest toast 22 eur öö. Tahtsin juba ära broneerida, aga tuleb välja et ma ei saagi seda teha. Nimelt on vajalik krediitkaardi olemasolu. Ja seda mul ei ole. Kõik teised hinnad on aga üüratud lihtsalt! Kuidas ma küll nii sinisilmselt arvasin et hinnad ei ole nii meeletud? Ok, see 22 eur voodi oleks ok. Aga kuidas ma seda küll broneerida saaksin? Lihtsalt ülekandega tasumise võimalust ma ei leidnudki. Ehk kohapeale minnes saaks veel voodikoha?

Mul on ka 2 pakkumist eraisikutelt kes pakuksid öömaja. Mõlemad on aga Helsinkist päris korralikult eemal. Kui tahan õhtul kell 23. ca haiglast lahkuda ja hommikul kell 8 tagasi olla. Siis ma ei teagi kuidas neid asju korraldada nüüd? Ei tahaks teiste elu peapeale keerata. Ja Soome transpordist ei tea ma ka suurt midagi. Ehh jah. Eks lasen veidi mõtetel settida.
Ma südamest loodan et mul lubatakse ülejäänud haiglaööd ikka poja juures veeta seal. Kuigi nüüd läheme teise osakonda ja tean et tegelikult ei ole vanemate öine kohalviibimine seal lubatud. Kui pean kõik need ca 14 ööd mingit hosteli tasu maksma, siis on tõesti pankrot.

Ohh, oleks vaid selgust! Et ma teaks ette kuidas asjad lähevad. Midagi ette planeerida on nii raske kui asjad on nii lahtised ja eriti veel kuskil oma koduriigist väljaspool. Tuttavad ja kallid inimesed kõik kaugel, pole teada kus sa silma öösiti kinni saad lasta vms. Nagu kodutu :)
Aga eks elu paneb paika jällegi, alati on pannud, paneb ka seekord! Tuleb omada kannatust ja vaadata kuidas asjad lahenevad! Ohh seda elukest küll!
aga nagu sõbranna täna ütles, pea meeles, see on vaid koerasaba veel, ainult koerasaba! Kõigest muust olete juba üle! Mul jääb siinkohal üle vaid kiruda et meile nii pika ja sassis sabaga koer sattunud on :)

Aga lapsed mul siin rõõmsad. Kõik kolmekesi kodus ja mürgeldavad nii kus jaksavad. Meil ümbruskonnas hulgi viirusi liikvel ja püüame viirustest hoiduda. Vaatan neid ja mõtlen et on ikka ilus elu- iga päev pidu ja pillerkaar. Õnnelikud, rõõmsad, armsad :) No kuidas sa üldse saad nende juures õnnetu olla? Lastel on hämmastav võime olla lihtsalt õnnelik. Mitte muretseda, vaid lihtsalt, nautida päeva :)Ja isegi Gilbert, kes teab et tal on op ees. Ta ei paista grammigi muretsevat selle pärast. Ta on nii õnnelik et saab lõpuks ometigi sellest epilepsiast lahti. Ja nii ongi õige! Oluline on vaid see et see op saaks hästi tehtud ja laps saaks täisväärtusliku elu tagasi! Ja mina murran siin pead mingite ööbimiskohtade pärast? Lõppkokkuvõttes on mul alati võimalus tukkuda ka seal intensiivi koridoris toolipeal. Ja võimalik et see on isegi täitsa hea kokkuvõttes. Siis olen ma talle lähedal kui ta mind vajab!