Ding- ding, reaalsus kutsub...

Nii 1 nädala pärast on siis SEE päev. Eks tegemist on hullupööra. sellised väikesed asjad nagu õhupallid ja hapukurgid näiteks. Aga noh, kokku tuleb päris palju asju mis on vaja teha.
Rääkisime eile mehega pikalt sellest minu unistuste reisist. Ja nagu arvata tegelikult oligi, siis eks see jääbki unistuseks. Arved on sellel kuul maksmata veel, poisiga soome haiglasse minek järgmisel kuul. Ilmselt tuleb tiba ka pulmade jaoks laenu võtta jne.. jah, mis siin öelda. Unistada võib, aga reaalsus kutsub. Me ei saa endale mingeid võlgu ja laene enam lubada. Ei saa, sest muidu kisub elu veel karmimaks tulevikus. Mees juba lohutas et küll kunagi... Mul on hirm et see kunagi ei jõua kunagi kohale. Poetasin eile ka pisaraid unistuste kokkukukkumise tõttu. Aga ma saan kõigest aru, üle oma varju ei hüppa. Üritada ju võib, aga ega tulemusi (häid) sellel pole.
Kui ma sõidan autos, siis kujutan ette mismoodi me terve perega oleme kuskil rannas, eemal paistavad kaljud, palmipuud on siinsamas. Me korjame merekarpe ja naerame. Liiv ei ole nii nagu meil siin Eestis. Õhk on kuidagi paksem. Lained peksavad jõuliselt randa. Istume ja sööme mingit kohalikku rooga. Pakime pere autosse ja sõidame mägedesse. Kui imeliselt ilus.. Ma soovin et see saaks kord tõeks. Ma soovin et mu poiss saaks terveks! MA olen nõus ootama, aga ma palun taevast ja kõike (ning kõiki) keda paluda saab, et head soovid saaksid tõeks. Kõigil inimestel. Soovid mis ei kahjusta kedagi. Mis on kantud ilusatest mõtetest, et sellised soovid saaksid tõeks. Peab julgema unistada, sest isegi kui pettumus on valus, siis unistused hoiavad elus. Ma võin ju teada seda mis on hetkel päriselt, aga kui unistamine muudab õnnelikumaks mind ja ka teisi minu ümber, siis igatahes on unistamine väga hea. Pettumus ei kesta kümnendikku ka nii kaua kui on kestnud unistused. Ja nädala pärast on pulmad. Rõõmsad inimesed, ilusad hetked. Keskendume heale ja ilusale. Kui sulle on antud või raasuke õnne, siis naudi seda nii nagu oleks see maailma suurim õnn, sest võib juhtuda et nii see lõpuks ongi. Kurbus läheb mööda, rõõm jääb meiega.