Soomest tagasi heade uudistega :))

Nii, mõni tund tagasi jõudsime koju :) Meile tehti Soomes Video-Eeg enamate elektroodidega kui Eestis võimalik, MEG uuring niimoodi et hoog jääks peale ( MEG - magnetuuring ) ja siis tehti üks uuring veel radioaktiivse aine süstimisega. Eks ma mõni päev kirjutan sellest haiglas olemisest pikemalt ja täpsemate nimedega. Kõik uuringud õnnestusid ilusti. Haiglas purssisin Soome ja Inglise keelt. Rohkem küll viimast kuna mõne sõnaga võib ikka väga mööda panna. Näiteks palusin kohvi peale piima, tuleb välja et Piimä on hoopis midagi keefiri sarnast seal :). Neil juuakse maitoga :))
Täna tuli arst minuga rääkima sellest mis nad sealt uuringutest selgeks on saanud. Ta ütles et eks palju tööd on vaja veel nende andmetega teha, aga hetkel on näha 2 kollet mis on suure-suure tõenäosusega poja epilepsias süüdi. Vasak ajupoolkera on täiesti puhas. Edasised plaanid on veel üks täpsustav uuring ja op. Eks kõik võtab aega ja ega Eesti arstidega pole veel räägitud ka. Aga igatahes nii ta arvas. Soome kirurgide konsiilium tuleb minu poja asjus kokku 8. september.
Ohh, igatahes, suurepärased uudised!
Suured-suured tänud kõigile kes meiega seal Soomes tegelesid! Imeliselt armsad ja toredad inimesed!
Järgmisel nädalal püüan haigla ja uuringute muljed täpsemalt kirja panna.

Esmaspäeval Soome..

Esmaspäeva hommikul põrutame siis esimese laevaga Soome. Haigla ei ole õnneks sadamast väga kaugel, 5,4 km. Tunne on väga rahutu. Nädala alguses ma lihtsalt istusin ja ei suutnud mitte midagi teha. Nõõd viimased 3 päeva olen ringi sebinud nagu meeletu. Kõik nurgad on puhtaks küüritud, kõik aknad pestud, kardinad pestud.. riided läbi vaadatud, no midaigens näppu jäi. Mul on oma väiksemate ees hirmsad süümepiinad. Emme läheb nii kauaks ära.. ma pole neile veel midagi öelnudki mineku kohta. Milleks panna neid varem muretsema? Aga igatsus tuleb muidugi meeletu. Lisaks see et ei tea ju üldse mismoodi meil seal Soomes kõik olema saab. Elu nagu ameerika mägedel.. Mida nad sealt küll ütlevad? kas saab veel aidata? Ahh, nii ei tohigi mõelda! Tuleb mõelda et saavad aidata! NÜÜD siis lõpuks on käes SEE Soome minek mida me oleme nii kaua oodanud. Võib-olla et nad peavad tegema imesid, aga samas, IMED on olemas! Pojaga on hetkel päris ok seis. Iseloom on jälle paremaks muutunud, suudab õppida jälle. See on väga hea tunne. Samas see Aprill oli nii laastav. Kui vaid saaks kuidagi panna piiri sellistele hulludele kevadetele, siis poleks ehk väga hullu. Ülikooli ta jah vast ei pääseks, aga saaks elus hakkama ja see oleks ju peamine, eks. samas, kui kõik jätkub nagu seni, siis varsti ei pruugi enam midagi sellest tema enda elust välja tulla. Jah, ka nii saab elada, aga mis elu see on? Aga võib-olla on. Põhiline et ta on elus ja meiega. Aga ikkagi ootan et kõik läheks paremaks! Peab ju minema! Jah, ma lähen nüüd toimetama jälle. Ilm on ka täna nii pilvine..oeh! Läheb paremaks, läheb. Peab minema! Lihtsalt peab!!!!!