Jutuajamised Jumalaga..

Esiteks panen kirja selle,et alates 12.06- 28.06 oli mu pojal päris hoogudevaba. Ma ei tahtnud isegi kirjutada, ega rääkida sellest kellelegi, ei tahtnud ära sõnuda. Aga täna, nüüd veidi aega tagasi oli hoog. Ikka samasugune, häälitsustega ja rapsiv hoog. Ma ei julgenud rääkida,ei julgenud ka dieediga alustada, hea et hingata julgesin :) Ma teadsin kogu aeg, et mu lootus, et äkki enam ei tulegi hooge, et see polnud reaalne lootus. Aga ei saa südamele öelda, et ära looda. Ikka sügaval, sügaval mõtlesin, et ehk???
Õpime pojaga tasapisi. Jällegi absoluutne langus. Ei suutnud täna ka 10 piires arvutada, kuigi nädal tagasi tegi tehteid sadadega. Kirjutasin arstile, arst soovitas siiski ketogeense dieediga alustada ja avaldas lootust, et ehk kognitiivsed võimed ikka taastuvad? KALLID ARSTID,PALUN ÄRGE JÄTKE MU LAST ABITA! Peab ju olema võimalik midagi teha, peab ju olema??? Ta ei ole rumal, ta on andekas tantsija, ta on lõbus, empaatiline, hea spordipoiss. PALUN AIDAKE MU LAST ET ARENG TOIMUKS EDASI, mitte tagasi.. PALUN.. Ma tean, et arstid ei ole jumalad, ma tean, et kõigel on piirid millest edasi aidata ei saa. Aga palun, palun et keegi saaks mu last aidata..
Ma ei suuda enam näha oma lapse pisarais silmi, et emme, ma ei saa enam aru, ma ei oska enam emme..

Jutuajamised Jumalaga..
Kallis Jumal. Ma ei tea kes sa tegelikult oled või kus sa asud. Ma ei ole truu ühelegi usulahule, ma ei käi kirikus. Küll aga olen ma lugenud palju kirjandust erinevate usulahkude poolt kirja panduna ja noppinud tõdesid mis aitaksid elada parema inimesena. Kallis Jumal, vaata, mu süda on puhas, ma ei ole sinna koormanud valede ega halva koormat. Ma olen püüdnud elada nähes enda kõrval lilli, puid, loomi, linde, inimesi. Sa tead, et ma ei arvusta inimesi, sest ei pea seda õigeks. Sa tead, et ma ei tee kellelegi tahtlikult liiga ega ole ebaaus. Kindlasti olen ma teinud liiga, olnud halb või öelnud halvasti, kuid ma pole teinud seda tahtlikult soovides kedagi haavata. Ma mõtlen ja mõtlen, et mida ma olen valesti teinud et Sa saatsid mu lapsele haiguse. Sina, kesiganes sa seal kuskil oled. Ja ma tunnen, et see kõik on saadetud mulle, sest keegi ei võta seda nii valusalt kui mina. Laps ei saa sellest kõigest õnneks nii palju aru. Tema teab haigusest, teab rohtudest, teab haiglatest. Kuid õnneks ei mõtle ta sellele eriti. Pealegi, ta on süütu laps, miks peaks teda karistatama?
Kallis Jumal, mida ma valesti teinud olen, või teen? Saada mulle see tedamine ja ma muudan end. Aga palun ära karista minu last! Ma tean, et elu on täis nähtamatuid seoseid. Paljudest asjadest saad aru alles hiljem. Ma olen nõus ootama lahendust, aga palun ära lase lahendusel tulla liiga hilja. Palun lase mu lapsel elada inimväärset elu ja ära võta temalt võimalust tulevikus ISE elada ja enda eest otsuseid teha. Miks, kallis Jumal, miks? Sa näed, ma ei mõista, saada mulle siis mõistmine. Kui sa ei aita ennast ise, siis ei saa ka Jumal aidata. Aga ma ju püüan aidata. Püüan leida lahendusi, võimalusi.. ma ju püüan väga, kas sa ei näe? Kas sa ei tunne? Sa ju peaksid kuulma, sest mu süda lausa karjub seda sulle. Aita meid Jumal, aita mu last.