Haigekassa rahastab uuringuid Soomes.

Nii vastus on käes, et haigekassa rahastab Soomes uuringuid. Ainult aeg on veel lahtine millal uuringud toimuma hakkavad. ma olen nii õnnelik ja lootus abi saada on suur. Pojal neid suuri hooge pole enam olnud peale rohu vahetamist, ÕNNEKS. Aga samas see aprillis toimunu on ta ajuga ikka omajagu tööd ära teinud. Nagu väike laps suure lapse kehas. Ja mina olen kannatamatu ja ootan muudkui vanusele sobilikku käitumist. Võimalik et see on vale, aga samas on selliste muutuste sees raske leida seda õiget joont. Raske on see kui sa ei tea täpselt mida oodata ja mida loota. Sestap ma pigem ootan alati natukene rohkem, loota vähem oleks palju kehvem minuarust.
Ma olen ka väga õnnelik et mina ise suudan nüüd palju rohkem elu nautida. Läbi selle on ka lastel palju parem elu. Vanematest sõltub ikka väga palju. Ma vahel taban ennast mõttelt et kas mul on õigus rõõmustada ja olla õnnelik kui lapse seis on selline nagu ta on. Et kui su lähedane on haige, siis kas sul on õigust seal kõrval naerda ja haigusest mitte välja teha? Aga ma tean ja ma näen, et haigus ise kaob päevadeks rõõmustades. Sa ei mõtle sellele, sa oled siiralt õnnelik selle päeva üle mis sul on. Ela päev korraga ja ära mõtle halbadele asjadele, nüüd lõpuks olen ma selle ära õppinud. Ma näen et see aasta mis ma keskendusin muretsemisele ja nutsin tihti, siis ei muutunud midagi paremaks. Loomulikult on põhjuseid olnud küllaga muredeks, aga ka rõõmudeks oli tegelikult põhjust, kuid olin muredega niivõrd hõivatud et ma isegi ei märganud neid rõõme enam tihtipeale. Raisatud aasta kokkuvõttes. Ehkki õpetlik ma usun. Küllap ka siit postitusest kumab läbi nagu vabandus õnne tundmise eest. Vabandus selle eest et tunned rõõmu sel ajal kui on lapse tervisega halvasti. Aga õnn ja rõõm on just see mis annab su päevadele värvi ja teeb inimesed su ümber õnnelikuks. Kui sa enam üksi jäädes ei nuta, vaid naeratad omaette, see on nii suur asi. Me keegi ei saa teha rohkem kui muuta ennast ja läbi iseenda ka teisi õnnelikuks. Kui me armastame, siis tunnevad seda armastust ka teised, kui me naeratame, siis naeratatakse meile vastu. Vahel märkamatult, aga naeratus ravib hinge ja teeb just selle päeva paremaks mis meile hetkel antud on. Midagi ei saa muuta jõuga ja sundides, aga kui saabub äratundmine, mõistmine siis muutud sa juba iseenesest.
Me lükkasime kõik oma elu ja plaanid selle haiguse teelt kõrvale, me ainult ootasime et midagi muutuks ja läheks paremaks. Me ei julenud elada, sest me ootasime päevast päeva seda mis see haigus edasi teeb. See haigus oli meie elu.
Nüüd hakkasime elama oma elu jälle, tegema oma plaane. Mul on suur rõõm teatada, et juba 15 juuli on lõpuks meie pulmad :). Kaua edasi lükatud, sest kuidas sa abiellud ja pidutsed kui laps haige. Aga nüüd, nüüd on kõigepealt meie pere ja siis alles kuskil see haigus. me arvestame sellega, aga me ei ela enam selle haiguse järgi. ja lõpuks nüüd siis hakkab ka see haiguse asi lahenema läbi Soome. Me usume, me loodame, me armastame. Elu on selline millisena sa teda näed. Ma näen imelist elu!