12.04 hommikul sõitsime tartu lastehaiglasse pikale video uuringule. See oli siis selline uuring kus lapse pea külge pandi palju juhtmeid, võrkmütsike pähe ja kogu info ajus toimuvast jooksis otse arvuti programmi. Videopilt oli ka sealsamas lapsest, selle eesmärgiks oli saada videole epilepsia hoog koos ajus toimuva infoga mis samal ajal mööda juhtmeid arvutisse jooksis. Noh, meie puhul oli "saak" üsna kopsakas,kahe päeva jooksul mis juhtmete küljes oldud sai tuli kokku 7 hoogu( või oli 6? võin eksida). Arst kes meiega tegeles näitas mulle ka MRT piltidelt seda kasvajat mis leiti. See on siis muutunud koega moodustis ajukoore küljes.
Sellest pikast uuringust selgus, et see kasvaja saadab mööda aju epilepsia laineid laiali. Peegeldab ajulaineid valedesse kohtadesse ja selle tulemusel on ajus pidev epileptiline aktiivsus, isegi siis kui parajasti hoogu ei olegi.
Operatsioon päästaks meid. Nüüd oleme ootel,et mis arstide konsiiliumi poolt otsustatakse. Kas saab opereerida Eestis, Või Helsinkis.. või kusagil mujal..
Arst ütles, et asjaga on kiire. Need hood kurnavad ta aju, teda ennast. Tal on juba kognitiivsetes oskustes mahajäämus. Nö. taandareng. '
Ootame järgmist nädalat, siis saab ehk selles osas juba midagi selgemaks.
POSITIIVSET!
No ausalt, need inimesed kes seal meiega tegelesid.. need on imelised inimesed kõik! Mitte keegi ei olnud ükskõikne,või kuri.. või midagi sarnast üldse. Need inimesed olid tohutult hoolivad, asjatundlikud, sõbralikud. Silmad särasid, naeratused suul ja lahke sõna alati võtta. Vahel olen ikka lugenud kuidas kusagil töötavad inimesed kellest jääb mulje,et nad nagu ei tahaks tööl olla ja tööd teha. Siis käsi südamele, nende inimeste puhul jäi mulje, et nad on oma ala väga õigesti valinud. Nad töötasid rõõmuga,innuga neid inimesi oli nii hea vaadata. Tuhat tänu neile kallitele inimestele lihtsalt selle eest et nad on sellised nagu nad on:)
Need inimesed kõik (arstid, õed, põetajad, söögitädid jne..) nad kinkisid meile väga palju toetust ja naeratusi. Lisaks sellele ka abi loomulikult. Mu pojal oli haiglas olles jälle hoog millest ta ise välja ei tulnud. Kõik õed, arstid, õpilased püüdsid aidata. Hiljem käidi küsimas et kuidas meil olukord on.
Tuli nüüd pikk kiidulaul jah? :) Jaa, lihtsalt need inimesed olid üle ootuste. Ehk siis ma ei osanud oodata nii sooja kohtlemist. Ootasin viisakat, abivalmis, aga saime palju-palju rohkem!
Tunnen siinkohal vajadust öelda, et ka Tallinna lastehaigla personal on meiega alati väga hästi käitunud, ka väga toredad inimesed, aga Tartu emotsioonid on hetkel laes lihtsalt ( nii värsked).
Üleüldse tuleb öelda, et inimesed on väga ilusad ja head. Eks ma olin kaua suhtlemisest eemal olnud. Oma väikeste pudinatega kodus ja suhtlemine kitsas ringis. Aga inimesed kellega elu meid haiguse tõttu kokku viinud on, nad on imelised inimesed. Haiglates töötamine nõuab suurt ja puhast hinge, neil inimestel kõigil on see hing olemas ning soojendab patsiente:)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment